Elu beebiga-õpetused?

Oeh, mul on nii palju mõtteid ja ma loodan, et suudan need kõik siia ära koondada ja seda ka arusaadavalt 😀

Ma olin rasedana nii palju soovitusi lugenud, et maga, maga, maga..
Tol hetkel ma mõtlesin, et kas te olete kõik imelikud või, mina kavatsen beebiga koos magada, mind ei huvita tolmurullid põrandal või kuhjuvad mustad nõud köögis.
Oh mind lollikest 😀 Muidugi oli mul esimestel kuudel vaja beebi magamise ajal kodu kraamida, sest muidu ajas see mind lihtsalt endast välja. Tegelikult ma siis ei tundnud, et vajan ka magamist. Aga ka see oli eksitav, paari kuu pärast tabas mind selline väsimus, et ma oleks võinud terve päev magada aga ma ju ei saanud. Ja siis ma mõtlesin, et küll oleks võinud rasedana terved päevad magada…
Ka nüüd ei suuda ma beebi lõunaunede ajal magada, sest ma uinun ülikaua ja kui ma lõpuks magama jään, ärkab beebi ja siis ma olen juba veel rohkem väsinud ja pahur.

Minu soovitus on hoopis see-nii kui beebi magama saad siis võta lihtsalt aeg endale, ära mõtle, et kraamin alguses kodu ja siis võtan teetassikese kätte ja lösutan diivanil, 90% juhtudel ärkab beebi täpselt siis kui kodu korda saad või isegi veel varem ja sa ei jõua ennast natukenegi laadida. Huh ma tean kui kurnav see on aga usu mind, see kõik möödub.

Kui sul on vaja poes käia või ükskõik kus, tee seda siis kui beebi on ärkvel.
Mina sättisin alguses kõik asjad beebi uneajale, hiljem ma mõistisin, et kui ma ta magamise ajal kondan ringi ja siis koju jõuame ja temaga tegelema pean, ei ole mul jälle võimalust ennast laadida. Sama on ka koristamisega, ma koristan koos beebiga.

Kui siin mingil juhul peaksid vanaemad lugemas käima siis palun pakkuge ennast kärutajaks või kasvõi nõudepesijaks. Te eksite kui arvate, et noored ise teie abi paluvad. Ei iial, nad saavad ka ise hakkama aga abi on nad alati valmis vastu võtma.
Ma loodan, et ka mina pean seda meeles kui ükskord vanaemaks saan. Ma lausa elan selles rütmis, et küll mina saan hakkama aga ma ei taha, et minu laps peaks nii kurnatud ükskord olema nagu mina hetkel.

Kõik külalised, kes te tahate noorele perele külla minna, võtke oma söök kaasa, ei ole vahet kas beebi on alles sündinud või lausa poole aastane, hea kui ma endalegi süüa jõuan teha..

Kõik isad, laske oma naistel puhata. Tegelikult peate teie olema kõige tugevamad. Ma usun, et on raske peale tööpäeva tulla koju ja kohe lapsega tegeleda aga teie naine on teile siis nii tänulik. Laske tal nädalavahetusel kaua magada või noh nii kaua kui beebi suudab söömata olla 😀 Mida rohkem naine saab olla omaette seda nn. tervem ta on, ta ei hullu siis nädala sees. Siis tal lausa on mille nimel pingutada 😀

Emmed, tehke oma mehega võistlus. 😀 See, kes lapse ööunne saab, ei pea õhtul jäätist serveerima. Oi kui mõnus maiuspala see on, meil vähemalt toimib 😀

Kõik kõrvaltvaatajad, ärge hakake õpetama. Jah kui keegi küsib, et mis sina sellises olukorras teeksid siis lase aga oma häälepaelad valla. Ja kõik emmed, usaldage hoopis enda sisetunnet, te teate tegelikult ise kõige paremini.
Küll mulle on räägitud, et paku juba lisatoitu ja miks ta vett lisaks ei saa ja et ma olen oma lapse juba ära hellitanud ja et tegelikult rota vaktsiin ei põhjustanud gaase jne.
See kõik on nii väsitav, ma olen EMA ja ma tean mis on MINU lapsele parim ja mis asi teda vaevab. Jah ma ei pruugi seda võibolla kohe mõista aga ka mina õpin koos lapsega.

Emmed, olge tugevad. Olles ise läbi elanud vähemalt kaks tugevamat kasvuspurti ja tissistreigi, siis uskuge mind, ma olen juba täitsa viimasel trepiastmel olnud. Aga aitab ainult üks teadmine, see kõik on mööduv.
Kui tissistreik käisil oli siis ma juba mõtlesin, et aitab sellest imetamisest aga mul on nii hea meel, et ma siiski ei lõpetanud. Küll järjekordselt ütles mulle kõrvaltvaataja, et mida ma pakun seda tissi, lapsel pole kõht tühi. Mis siis et laps oli söömata juba üle 4h. Aga tahes tahtmata paneb see peale sulle mingi pinge, et äkki siis polegi tühi ja sa piinad last jne. See on kõik vale, jätkuvalt usalda iseennast. Sa pead ju oma last ka mõistma, maailm on hetkel tema jaoks nii põnev, söömine aga juba tuttav ja igav.

Seoses selle tissistreigiga. Enne seda perioodi tavaliselt beebid tellivad piima juurde ja põhimõtteliselt see tähendab seda, et ta on terve päev tissi otsas, kui veab 😀 vahel mitu päeva. Siis tekkis ka hinge selline kraapiv tunne, et mis mõttes, ma ei saagi oma asju teha?! Aga kõige parem on lihtsalt leppida selle olukorraga. Sea ennast kuskile pessa mõnusasti sisse, võta kõik vajalikud asjad lähedale ja naudi. Kui ükskord tissistreik kohale jõuab siis igatsed veel seda aega, ma tean mida ma räägin 😀

Ärge kartke nn. avalikult imetada. Ma tean, et alguses on üsna imelik väljapool kodu imetada aga see muutub. Ma olin lausa kodus lõksus selle tõttu, ma kartsin jalutama minna, nii kui beebil kõht tühjaks läks hakkas ta lohutamatult nutma ja aitas ainult tiss.

Kindlasti on veel igasuguseid soovitusi aga hetkel rohkem ei meenu.

Kas teil on mingeid soovitusi anda?