Posted in Elu, Rasedus

Elu beebiga-õpetused?

Oeh, mul on nii palju mõtteid ja ma loodan, et suudan need kõik siia ära koondada ja seda ka arusaadavalt 😀

Ma olin rasedana nii palju soovitusi lugenud, et maga, maga, maga..
Tol hetkel ma mõtlesin, et kas te olete kõik imelikud või, mina kavatsen beebiga koos magada, mind ei huvita tolmurullid põrandal või kuhjuvad mustad nõud köögis.
Oh mind lollikest 😀 Muidugi oli mul esimestel kuudel vaja beebi magamise ajal kodu kraamida, sest muidu ajas see mind lihtsalt endast välja. Tegelikult ma siis ei tundnud, et vajan ka magamist. Aga ka see oli eksitav, paari kuu pärast tabas mind selline väsimus, et ma oleks võinud terve päev magada aga ma ju ei saanud. Ja siis ma mõtlesin, et küll oleks võinud rasedana terved päevad magada…
Ka nüüd ei suuda ma beebi lõunaunede ajal magada, sest ma uinun ülikaua ja kui ma lõpuks magama jään, ärkab beebi ja siis ma olen juba veel rohkem väsinud ja pahur.

Minu soovitus on hoopis see-nii kui beebi magama saad siis võta lihtsalt aeg endale, ära mõtle, et kraamin alguses kodu ja siis võtan teetassikese kätte ja lösutan diivanil, 90% juhtudel ärkab beebi täpselt siis kui kodu korda saad või isegi veel varem ja sa ei jõua ennast natukenegi laadida. Huh ma tean kui kurnav see on aga usu mind, see kõik möödub.

Kui sul on vaja poes käia või ükskõik kus, tee seda siis kui beebi on ärkvel.
Mina sättisin alguses kõik asjad beebi uneajale, hiljem ma mõistisin, et kui ma ta magamise ajal kondan ringi ja siis koju jõuame ja temaga tegelema pean, ei ole mul jälle võimalust ennast laadida. Sama on ka koristamisega, ma koristan koos beebiga.

Kui siin mingil juhul peaksid vanaemad lugemas käima siis palun pakkuge ennast kärutajaks või kasvõi nõudepesijaks. Te eksite kui arvate, et noored ise teie abi paluvad. Ei iial, nad saavad ka ise hakkama aga abi on nad alati valmis vastu võtma.
Ma loodan, et ka mina pean seda meeles kui ükskord vanaemaks saan. Ma lausa elan selles rütmis, et küll mina saan hakkama aga ma ei taha, et minu laps peaks nii kurnatud ükskord olema nagu mina hetkel.

Kõik külalised, kes te tahate noorele perele külla minna, võtke oma söök kaasa, ei ole vahet kas beebi on alles sündinud või lausa poole aastane, hea kui ma endalegi süüa jõuan teha..

Kõik isad, laske oma naistel puhata. Tegelikult peate teie olema kõige tugevamad. Ma usun, et on raske peale tööpäeva tulla koju ja kohe lapsega tegeleda aga teie naine on teile siis nii tänulik. Laske tal nädalavahetusel kaua magada või noh nii kaua kui beebi suudab söömata olla 😀 Mida rohkem naine saab olla omaette seda nn. tervem ta on, ta ei hullu siis nädala sees. Siis tal lausa on mille nimel pingutada 😀

Emmed, tehke oma mehega võistlus. 😀 See, kes lapse ööunne saab, ei pea õhtul jäätist serveerima. Oi kui mõnus maiuspala see on, meil vähemalt toimib 😀

Kõik kõrvaltvaatajad, ärge hakake õpetama. Jah kui keegi küsib, et mis sina sellises olukorras teeksid siis lase aga oma häälepaelad valla. Ja kõik emmed, usaldage hoopis enda sisetunnet, te teate tegelikult ise kõige paremini.
Küll mulle on räägitud, et paku juba lisatoitu ja miks ta vett lisaks ei saa ja et ma olen oma lapse juba ära hellitanud ja et tegelikult rota vaktsiin ei põhjustanud gaase jne.
See kõik on nii väsitav, ma olen EMA ja ma tean mis on MINU lapsele parim ja mis asi teda vaevab. Jah ma ei pruugi seda võibolla kohe mõista aga ka mina õpin koos lapsega.

Emmed, olge tugevad. Olles ise läbi elanud vähemalt kaks tugevamat kasvuspurti ja tissistreigi, siis uskuge mind, ma olen juba täitsa viimasel trepiastmel olnud. Aga aitab ainult üks teadmine, see kõik on mööduv.
Kui tissistreik käisil oli siis ma juba mõtlesin, et aitab sellest imetamisest aga mul on nii hea meel, et ma siiski ei lõpetanud. Küll järjekordselt ütles mulle kõrvaltvaataja, et mida ma pakun seda tissi, lapsel pole kõht tühi. Mis siis et laps oli söömata juba üle 4h. Aga tahes tahtmata paneb see peale sulle mingi pinge, et äkki siis polegi tühi ja sa piinad last jne. See on kõik vale, jätkuvalt usalda iseennast. Sa pead ju oma last ka mõistma, maailm on hetkel tema jaoks nii põnev, söömine aga juba tuttav ja igav.

Seoses selle tissistreigiga. Enne seda perioodi tavaliselt beebid tellivad piima juurde ja põhimõtteliselt see tähendab seda, et ta on terve päev tissi otsas, kui veab 😀 vahel mitu päeva. Siis tekkis ka hinge selline kraapiv tunne, et mis mõttes, ma ei saagi oma asju teha?! Aga kõige parem on lihtsalt leppida selle olukorraga. Sea ennast kuskile pessa mõnusasti sisse, võta kõik vajalikud asjad lähedale ja naudi. Kui ükskord tissistreik kohale jõuab siis igatsed veel seda aega, ma tean mida ma räägin 😀

Ärge kartke nn. avalikult imetada. Ma tean, et alguses on üsna imelik väljapool kodu imetada aga see muutub. Ma olin lausa kodus lõksus selle tõttu, ma kartsin jalutama minna, nii kui beebil kõht tühjaks läks hakkas ta lohutamatult nutma ja aitas ainult tiss.

Kindlasti on veel igasuguseid soovitusi aga hetkel rohkem ei meenu.

Kas teil on mingeid soovitusi anda?

Advertisements
Posted in beebile, Elu

Elu beebiga – vajalikud asjad

Panen kirja kõik asjad mida meil on vaja läinud vähemalt beebi kahe kuu vanuseni.

Miks just kaks kuud?
Sest alles siis ma sain nn. rajale tagasi ja tunnen, et võin beebiga poes ja kus iganes käia. Eks meie puhul mängis rolli ka see, et peale sünnitust pidin koheselt pulmadega tegelema hakkama ja see harjumine võttis kiires elutempos aega.

Ma panengi kohe lausa listina mis ma vajalikuks pidasin:

  • MAM kompressid
  • Medela nibukreem
  • Liliputi kandekott
  • vanker
  • lapsevoodi
  • ilalapid
  • Medela rinnapump
  • imetava ema tee ja ristköömnetee
  • beebisisu vanni
  • treeningpall
  • riided (toon all listis eraldi välja)
  • imetamisrinnahoidjad
  • imetamiseks sobilikud särgid
  • mähkmed
  • mängukaar
  • mähkimislaud
  • kuivshampoon
  • lamamistool
  • hunnik tekke
  • öölambike

Riideid ei ole tegelikult palju vaja:

  • lühikeste varrukatega bodid
  • pikkade varrukatega bodid
  • tudukombed
  • püksid lahtiste jalaotstega
  • mütse
  • sokke
  • tuuletõkke kombe

Ilma mis asjata teie poleks hakkama saanud?

 

Posted in Elu

Hele parkett

Ma arvan, et ma pole esimene, kes mõtleb kuidas on elu heleda parketiga.
Kahtlesin tugevalt, et kas võtta ikka suhteliselt valge parkett või mitte.
Otsustavaks sai see, et meie korter oli küllaltki pime ja noh kuna see ka üürikas, siis polnud muret, et terve elu sellise parketiga leppima peaks.

Kuidas siis on? 
Super! Ma olen nii rahul. Korter on muutunud valgemaks. Ei ütleks küll, et rohkem nüüd küürima peaks. Kõik minu hirmud olid igatahes asjata. Seega soovitan julgelt endale koju panna hele parkett.

Soovitused parketi panekuks:

  • Ole vähem kui 25 nädalat rase 😀 alguses pidi küll abikäsi tulema aga noh mis sa hädaga teed kui ära öeldakse, ikka lähed mehele appi
  • Enne ära mööblit sisse too kui parkett maas (kuna me siin jooksvalt tegime siis see polnud meie jaoks variant)
  • Kui sul on mööbel sees ja on vaja see vanalt põrandalt uuele parketile lohistada, siis kasuta esmalt nn petekat parketi juppi. Paratamatult ei talu parkett nurga all millegagi peale surumist aga mina oma kõhuga ei jaksanud ju aidata külmkappi tõsta. Panime kasutu parketi nii kauaks ja lohistasime külmkapi peale. Petekas parkett sain kahjustada aga selle võtsime ära ja asendasime ilusti uue parketi jupiga.
  • Osta parketiga koos kohe liistud (meie ootasime heledaid liiste üle kuu aja ja ka siis pidime leppima madalamate liistudega)

Panen paar pilti ka, siis veel polnud liiste paigaldatud.

Posted in beebile, Elu, Rasedus

Mida ma sünnitusmajja kaasa haarasin ja mida tegelikult vaja oli?

Meie pere on nüüd suurenenud ühe liikme võrra.
Ma sain hakkama!! Küll lõppes asi erakorralise keisriga aga pole hullu.
Olen ise keisrist taastunud ja ka kodus hakkab asi käppa saama.

Ma mõtlesin, et kottide pakkimisega sain ma suurepäraselt hakkama ja puudust millestki ei tule, pigem jääb üle.

 

Mis ma siis kaasa võtsin?

  • lapsele riided (need võtsin kaasa põhimõttega, et kui haiglast välja saame siis oleks valikut mis selga läheb)
  • beebile mähkud, niisked salfakad, lutid, lutipudel, sudokreemi, füsioloogilist lahust, ilalapi ja kaisulapi
  • endale võtsin suuri sidemeid, võrkpüksid, hõbesprei, Multi-Mam kompresse, nibukreemi ja rinnapadjad
  • lisaks viskasin kotti endale dressipüksid, kaks särki, kaks paari imetamisrinnahoidjaid, paar aluspesu ja sokke, meigitarbed, kuivšampooni

Mis mul nendest asjadest vaja läks?

  • Peaaegu kõik lapse riided läksid kasutusse ja lasin veel mehel juurde tuua
  • Paar suurt sidet, sest juba teisel päeval oli veritsus nii väike, et lasin mehel tavalised sidemed tuua
  • Multi-Mam kompresse, lasin ka veel mehel juurde tuua
  • Nibukreemi, kuigi paremini aitas rinnapiima määrimine nibule
  • Meigitarbeid ja kuivšampooni

Mida ma siis tegelikuses kaasa pakiks ja miks?
Mina sünnitasin Pelgulinna sünnitusmajas, mujal võib olukord olla teine.

  • Igasuguseid beebi riideid, haigla poolt anti jube paks pikkade varrukatega body, mis lapsele isegi selga ei läinud. Muidugi oleks ma saanud juurde küsida aga nad vist väga ei tahtnud anda. Ühel hommikul nägin kuidas üks ema lapsele riideid otsis aga ei leidnud kuskilt ja ämmaemandaid ka polnud ligiduses.
  • Ohtralt nibu kompresse ja nibukreemi, alguses kulub täiega ära
  • Erinevas suuruses sidemeid. Võrkpüksid sain haigla poolt ja enda omasid ei kasutanudki, sest need surusid liialt keisri armi peale.
  • Meigitarbed ja kuivšampooni, kui külalised tulevad on hea end natukeseks korda teha.
  • Igasuguseid riideid endale. Meie palatis oli nii palav, et heaga oleks alasti ringi käinud. Minu kaasavõetud riietest ei olnud peaaegu üldse kasu. Lasin mehel tuua õlapaelteta kleidi, lühikesed püksid ja hunnikutes laiu särke. Imetamisrinnahoidjad ja alukad kulusid ka ära.
  • Plätud mõlemale vanemale.

 

 

Posted in Elu, söök

Nädalamenüü koostamine

Meil oli juba ammu mehega kopp ees, et iga kord kui poes käisime, siis tulime koju igast suvaliste asjadega, kust sai väga vähe söögikordi. Ometi muidugi raha aina kulus ja kulus.
Lõpuks võtsin end kokku ja tegin meile külmakapi peale nädalamenüü, kust siis saab märkmepaberi abil sobiva menüü koostada ja ka kiiresti ringi mängida menüüga.
Hea on kohe sealt pealt vaadata, et mis kodus olemas on söökide jaoks ja mida poest juurde oleks vaja.

20170217_131550

Ideaalis võiks veel söögi valmistamiseks kuluva aja järgi neid ka värvi järgi sorteerida või näiteks nagu mul praegu on, et supid on ühte värvi, hommikusöögid teist värvi jne.

Nüüd saamegi ainult korra nädalas poes käia ja ei piinle iga õhtu, et huvitav mida süüa teha.

Posted in Elu

Mul on oma Facebook’i leht!

Pikka aega ei näinud ma mõtet endale Facebook’i lehte teha aga kuna teid on siia nii palju kogunenud siis ma arvan, et igati parem on mind jälgida fb’ist.

Siit saad minu lehte jälgida ja ka pöidla püsti ajada!

Kuna mind kutsuti osalema sellisel konkursil nagu Nutikas eestlane, siis annan siin teada, et osalen sellel konkursil oma veinipudelitest tehtud lambiga.
Otsige mu idee üles ja hääletage.

Tänasest saab hääletada ka oma lemmik blogi pool. Oma hääle saad anda siin.
Minu blogi asub loomeblogide all.

Lisaks kui teil on silma jäänud mingi projekt, mida ise ei viitsi kohe teostada, siis võite mulle julgelt välja pakkuda. Annan teada kas on mõtet teha 😀

 

Posted in Elu, Rasedus, tervis

Raseduse abimehed

Ma julgen arvata, et mu rasedus on kulgenud üsna kergelt.
Algselt ega ka praegu ei ole mul olnud väga suurt iiveldust, oksendama ei ole pidanud kordagi. Alguses oli suur väsimus ja on seda ka nüüd raseduse lõpus.
Seega ma soovitan kõik vajalikud remondid, kooliasjad, tööasjad või mis iganes teha ära kuskil 12-27. nädalal. Peale seda ma olen küll tundnud, et enam ei jaksa.
Kuid et siiski seda rasedust veel rohkem nautida oskan ma soovitada paari asja.

Osta endale kohe alguses nuudelpadi. Ma arvan, et raseduse lõpus läheb seda kindlasti vaja ja on ka ilmselt heaks abimeheks imetamisel. Ta tundub küll kallis aga on igati seda hinda väärt.

Leia endale mõnusad kodused raseduspüksid. Mina leidsin need Lindex’ist. Nii kui ma need jalga tõmban on tuju 20% parem. Kõlab küll imelikult aga täiesti tõsi. 😀

Paljud kardavad venitusarme ja ma olen enda jaoks leidnud selle kõige parema millega neid ravida ja ka neid ära hoida. Mina neid ei kartnud, ma teadsin, et need tulevad, sest mul on juba pubekaeast jalgadel venitusarmid. Aga, et nad niimoodi mul jalgadel edasi hakkavad vohama, ma küll ei osanud karta. Kohe raseduse alguses tekkisid ka rindadele venitusarmid ja ma mõtlesin, et need nüüd jäävadki. Kuni ma leidsin BioOil’i. Juba nädal peale selle kasutamist muutusid rindade peal venitusarmid peaaegu nähtamatuks, ma ei suutnud seda uskuda, sest jalgade peal olevaid venitusarme olen ma igasuguste asjadega määrinud ja tulemust pole andnud. Nüüd õlitan ma end iga õhtu BioOiliga ja see tõesti toimib minu puhul. Mu kõht lõpetab sügelemise ja osad venitusarmid muutuvad vähem nähtavaks ja ma usun, et ka paljud venitusarmid on jäänud tekkimata.

Kuskil 25ndal rasedusenädalal tabasid mind jalakrambid. Viimati olid need hullumeelsed olevused platsis pubekaeas. Minul olid need nii jubedad, et võttis lausa pisara silma aga ma õnneks leidsin abimehe, magneesiumiõli. Algselt ma piserdasin seda jalgadele aga see nii jubedalt kipitas. Nüüd lasen hoopis talla alla enne magamajäämist ja krampe pole mul hetkel enam olnud.

Hetkel ei tulegi rohkem abimehi meelde peale enda mehe 😀 ilma temata ma küll ei suudaks rase olla. Minu poolt müts maha nende eest, kes raseduse üksi üle elada suudavad.