Posted in beebile, Elu, Rasedus

Mida ma sünnitusmajja kaasa haarasin ja mida tegelikult vaja oli?

Meie pere on nüüd suurenenud ühe liikme võrra.
Ma sain hakkama!! Küll lõppes asi erakorralise keisriga aga pole hullu.
Olen ise keisrist taastunud ja ka kodus hakkab asi käppa saama.

Ma mõtlesin, et kottide pakkimisega sain ma suurepäraselt hakkama ja puudust millestki ei tule, pigem jääb üle.

 

Mis ma siis kaasa võtsin?

  • lapsele riided (need võtsin kaasa põhimõttega, et kui haiglast välja saame siis oleks valikut mis selga läheb)
  • beebile mähkud, niisked salfakad, lutid, lutipudel, sudokreemi, füsioloogilist lahust, ilalapi ja kaisulapi
  • endale võtsin suuri sidemeid, võrkpüksid, hõbesprei, Multi-Mam kompresse, nibukreemi ja rinnapadjad
  • lisaks viskasin kotti endale dressipüksid, kaks särki, kaks paari imetamisrinnahoidjaid, paar aluspesu ja sokke, meigitarbed, kuivšampooni

Mis mul nendest asjadest vaja läks?

  • Peaaegu kõik lapse riided läksid kasutusse ja lasin veel mehel juurde tuua
  • Paar suurt sidet, sest juba teisel päeval oli veritsus nii väike, et lasin mehel tavalised sidemed tuua
  • Multi-Mam kompresse, lasin ka veel mehel juurde tuua
  • Nibukreemi, kuigi paremini aitas rinnapiima määrimine nibule
  • Meigitarbeid ja kuivšampooni

Mida ma siis tegelikuses kaasa pakiks ja miks?
Mina sünnitasin Pelgulinna sünnitusmajas, mujal võib olukord olla teine.

  • Igasuguseid beebi riideid, haigla poolt anti jube paks pikkade varrukatega body, mis lapsele isegi selga ei läinud. Muidugi oleks ma saanud juurde küsida aga nad vist väga ei tahtnud anda. Ühel hommikul nägin kuidas üks ema lapsele riideid otsis aga ei leidnud kuskilt ja ämmaemandaid ka polnud ligiduses.
  • Ohtralt nibu kompresse ja nibukreemi, alguses kulub täiega ära
  • Erinevas suuruses sidemeid. Võrkpüksid sain haigla poolt ja enda omasid ei kasutanudki, sest need surusid liialt keisri armi peale.
  • Meigitarbed ja kuivšampooni, kui külalised tulevad on hea end natukeseks korda teha.
  • Igasuguseid riideid endale. Meie palatis oli nii palav, et heaga oleks alasti ringi käinud. Minu kaasavõetud riietest ei olnud peaaegu üldse kasu. Lasin mehel tuua õlapaelteta kleidi, lühikesed püksid ja hunnikutes laiu särke. Imetamisrinnahoidjad ja alukad kulusid ka ära.
  • Plätud mõlemale vanemale.

 

 

Advertisements
Posted in Elu, Rasedus, tervis

Raseduse abimehed

Ma julgen arvata, et mu rasedus on kulgenud üsna kergelt.
Algselt ega ka praegu ei ole mul olnud väga suurt iiveldust, oksendama ei ole pidanud kordagi. Alguses oli suur väsimus ja on seda ka nüüd raseduse lõpus.
Seega ma soovitan kõik vajalikud remondid, kooliasjad, tööasjad või mis iganes teha ära kuskil 12-27. nädalal. Peale seda ma olen küll tundnud, et enam ei jaksa.
Kuid et siiski seda rasedust veel rohkem nautida oskan ma soovitada paari asja.

Osta endale kohe alguses nuudelpadi. Ma arvan, et raseduse lõpus läheb seda kindlasti vaja ja on ka ilmselt heaks abimeheks imetamisel. Ta tundub küll kallis aga on igati seda hinda väärt.

Leia endale mõnusad kodused raseduspüksid. Mina leidsin need Lindex’ist. Nii kui ma need jalga tõmban on tuju 20% parem. Kõlab küll imelikult aga täiesti tõsi. 😀

Paljud kardavad venitusarme ja ma olen enda jaoks leidnud selle kõige parema millega neid ravida ja ka neid ära hoida. Mina neid ei kartnud, ma teadsin, et need tulevad, sest mul on juba pubekaeast jalgadel venitusarmid. Aga, et nad niimoodi mul jalgadel edasi hakkavad vohama, ma küll ei osanud karta. Kohe raseduse alguses tekkisid ka rindadele venitusarmid ja ma mõtlesin, et need nüüd jäävadki. Kuni ma leidsin BioOil’i. Juba nädal peale selle kasutamist muutusid rindade peal venitusarmid peaaegu nähtamatuks, ma ei suutnud seda uskuda, sest jalgade peal olevaid venitusarme olen ma igasuguste asjadega määrinud ja tulemust pole andnud. Nüüd õlitan ma end iga õhtu BioOiliga ja see tõesti toimib minu puhul. Mu kõht lõpetab sügelemise ja osad venitusarmid muutuvad vähem nähtavaks ja ma usun, et ka paljud venitusarmid on jäänud tekkimata.

Kuskil 25ndal rasedusenädalal tabasid mind jalakrambid. Viimati olid need hullumeelsed olevused platsis pubekaeas. Minul olid need nii jubedad, et võttis lausa pisara silma aga ma õnneks leidsin abimehe, magneesiumiõli. Algselt ma piserdasin seda jalgadele aga see nii jubedalt kipitas. Nüüd lasen hoopis talla alla enne magamajäämist ja krampe pole mul hetkel enam olnud.

Hetkel ei tulegi rohkem abimehi meelde peale enda mehe 😀 ilma temata ma küll ei suudaks rase olla. Minu poolt müts maha nende eest, kes raseduse üksi üle elada suudavad.

Posted in beebile, Rasedus, vanast uus

Lapsevoodi värvimine

Meie pisike saab magada lausa minu vanas lapsevoodis.  Täiesti hämmastav, et see on vastu pidanud 22 aastat ja vähemalt viite last pidanud kannatama.
Just nimelt kannatama, sest kui ma selle uuesti enda kätte sain oli see hambajälgi täis ja natuke liiga palju trööstitud.

Muud ei jäänud üle kui lihvida ja värvida.


Värviks valisime kookosevärvi ja kuna ma ühe võre pulgad tahtsin teha teist värvi siis ostsime ka kriidivärvi. Segasin kriidivärvi ja kookosevärvi kokku ja värvisin pulgad üle, toimis. 😀 Muidugi mõnest kohast tuli ka veidi pahteldada.

20170403_165827
Lõpptulemus on super!

 

Posted in Rasedus

ITK tasuline 3D uuring

Meie läksime uuringule selle pärast, et ei jäänud looteanatoomia uuringuga rahule.
Just see, et ei näinud lapse nägu ega väga midagi. Ka soo osas olid meil kahtlused.

Tasulise uuringu viis läbi Ferenc Szirko ja saime näha nii nägu kui ka sugu.
Kuid järgmise lapsega ma küll ei läheks enam sellele uuringule, 20min eest maksta 66€ ei ole seda väärt. Saime nii pildid kui video mälupulgale aga noh see video on ikka eriti kehvake.
Lisaks togis arst last nii palju, et mul hakkas juba pisar silma tulema, täielik emakaru. 😀

Teine kord ma lihtsalt valiksin looteanatoomia uuringu tegijaks parema inimese.

Posted in Elu, kingi idee, Rasedus

Kuidas üllatada tulevasi vanavanemaid?

Nagu pealkirjast aimata võib, jah, me saame lapse!! Ma olen juba nii kaua emaks tahtnud saada ja nüüd mu unistus täitub. Põhjalikus uuringus me pole veel käinud aga loodan, et kui see aeg kätte jõuab on lapsega ikka kõik korras.

Me ei suutnud kaua oma õnne varjata ja rääkisime tegelikult päris varakult lähisugulastele.
Ma ei tahtnud lihtsalt niisama minna vanemate juurde ja öelda, et ma olen rase. See tundus nii tobe. Tulin ideele osta veinipudelid ja need siis ära disainida.

Kujundasin picmonkeys ja lasin välja printida printimiskeskuses paberkleebisele.

Kogu vaev läks asja ette. Ema ei saanud üldse alguses aru miks ma talle selle pudeli kingin kui ta veel vanaema pole 😀

Lisaks veel üks idee oma raseduse teatamisest:
Kuna mees sai teada minu rasedusest fotoshuudil ja seal tegime ka kahekesi pildi koos UH pildiga, siis seda näitasime mehe emale. Muidugi mitte kohe, kõigepealt pidi ta vaatama igasuguseid pilte meist ja lõppu panime siis selle pildi.

 

20161111_121934